Uuringud näitavad, et haiguste, nagu dementsus või Alzhemer tekkele ei aita kaasa vaid geneetika − toitumine on täpselt sama oluline.
Kehvad toitumisharjumused, füüsilise aktiivsuse vähesus ning vaimse stimulatsiooni puudumine mängivad kõik rolli kognitiivsete oskuste vähenemises. Kanada Alzheimeri Ühingu andmete kohaselt seostataksegi Alzheimeri teket halbade valikutega elustiilis.
20 aastat toitumist ja dementsuse tekkimist uurinud kognitiivteadlane ja toitumisspetsialist Carol Greenwood ütleb, et on aastate jooksul õppinud aru saama, milline mõju on toidul aju funktsioneerimisele. Mitmete uuringute tulemused on tulnud üllatusena isegi Greenwoodi tiimile.
“Saame üha enam vettpidavaid tõendeid, et Vahemere stiilis dieedi sööjad on rohkem kaitstud kognitiivsete võimete vähenemise eest,” selgitab Greenwood. Pikaajalised uuringud näitavad, et ükskõik kas sarnast dieeti söövad inimesed elavad Euroopas või Põhja-Ameerikas, on nad dementsuse eest kaitstud isegi kuni 36 protsenti enam kui need, kes taolist dieeti ei pea.
Vahemere dieeti peetakse aastaid optimaalse tervise aluseks ning selle puhul tarbitakse rohkelt puu- ja juurvilju, kala, ube, täisteratooteid, oliiviõli, avokaadot, seemneid ning juuakse mõõdukalt veini. Tagasihoidlikumalt tarbitakse rasvast (punast) liha, piima- ja nisutooteid ning suhkrut.
Greenwoodi sõnul ei tähenda dieedist tulenev kasu seda, et igal õhtul süüakse Kreeka või Itaalia stiilis sööki, vaid olulised on toiduained, mida süüakse. Iga roog, mis enam-vähem antud põhimõtet järgib, peaks andma sarnase efekti tervisele.
Suurim probleem ongi Greenwoodi hinnangul see, et inimesed kardavad süüa igasugust toitu, mistõttu soovitakse leida see üks, ainus ja õige “imerohi”.
“Osa inimesi tunneb, et kui nad ei söö lehtkapsast, ei ole nende dieet tervislik. Tegelikult aga on kõigil ristõielistel taimedel (brokoli, lillkapsas, kapsas jms) sarnane efekt. Sul peaks olema vabadus valida ja nautida toite, mis sulle meeldivad ning mitte muretseda, kas ikka paned piisavalt juurvilju oma taldrikule igal õhtul,” ütleb Greenwood.
Toidulisandid siinkohal oma tööd ei tee, kuna aju vajab funktsioneerimiseks palju rohkemat kui vaid üht toitainet. “Kui inimesed jooksevad ostma toidulisandeid, näitab see minu jaoks, et nende dieedi kvaliteet ei pruugi olla nii hea.”
Teiseks sagedaseks probleemiks on, et inimesed muretsevad oma aju tervise pärast alles vanaks saades. See on Greenwoodi sõnul aga vale lähenemine, kuna aju tervis on peegeldus meie elustiilist enne vanaks saamist: “Kuidas kannad enda eest hoolt nelja- ja viiekümneselt mängib olulist rolli otsustamaks, kas veedad vanaduspõlve golfiväljakul või vanadekodus.”
Tervise eest tuleks hakata hoolt kandma siis, kui planeerid oma rahalist tulevikku. Arvestada tuleks, et dementsuse riskifaktoreid seostatakse mitmete krooniliste haigustega, nagu II tüüpi diabeet, kolesterooli kõrge tase või kõrge vererõhk. Mida rohkem aju nende haigustega kokku puutub, seda suurema tõenäosusega mõjutab see ka kognitiivseid oskusi. Võti ongi siinkohal end eelkõige nende haiguste eest kaitsta või, juhul kui need tekivad, nende eest hoolt kanda.
Kõige enam kurdetakse, et praeguses kiire rütmiga elus pole inimestel aega valmistada tervislikku toitu. Eksisteerib palju retsepte, mille järgi valmistada tervislikku toitu vähem kui 15 minutiga, mis tähendab, et selle aja peaks suutma tekitada igaüks, kes hoolib oma tervisest praegu ja ka kümne(te) aastate pärast.
