Suhkrut esineb meie toidus rohkem, kui oskame arvata − tarbime tänapäeval ligi 400 protsenti rohkem suhkrut kui 1970. aastatel.
Suhkrut leiab salati- ja pastakastmes, müslis, jookides, madala rasvasisaldusega jogurtites, spordijookides ja nii edasi. Kui suhkru (sahharoos, maisisiirup jt) kahjulikkus selgeks saab, hakkab kindlasti huvitama ka see, kuidas on lood suhkruasendajatega. Osa inimesi usub, et suhkruasendajad, nagu aspartaam, on tervislikumad. Teisisõnu, dieetkoola on parem kui tavaline kokakoola.
Toitumisalane spetsialist Peter Attia kirjutab oma blogis, et suhkru asemel -asendajate tarbimisel on kaks aspekti:
1. Kas suhkruasendaja on rohkem või vähem kahjulik kui suhkur?
Arvatakse, et aspartaami, sukraloosi ja teiste suhkruasendajate tarbimine tekitab vähki või südamehaigusi, kuid katseid on tehtud loomadega ning inimeste puhul pole seda tõestatud. Leidub vähe aineid, mida on rohkem uuritud kui aspartaami. Ka rottidel tehtud katsed näitavad, et aine muutumisel kahjulikuks tuleks aspartaami tarbida võrdeliselt kehakaaluga aasta jooksul. Isegi vee joomine muutub ühel hetkel inimesele kahjulikuks, kui võrdleme koguseid, mille alusel rottidele aspartaami on katsete vältel söödetud.
Pärast aspartaami avastamist 1965. aastal pole hästi dokumenteeritud ühtegi juhtu, kus aspartaami tarbimine kahjustaks organismi jäädavalt (s.o vähk, südamehaigused). 1980. aastaks oli aspartaami uuritud vähemalt sajas erinevas katses. Aspartaami puhul võib muidugi olla erandiks haruldane haigus fenüülketonuuria (FKU), mille puhul puudub kehas vastav aspartaami lagundav ensüüm.
Seega, kui arvata välja inimene, kellel on FKU, siis kas aspartaam on sada protsenti kahjutu? Kindlasti mitte. Kui võrrelda taolist protsendimäära lendamisega, siis sada protsenti ohutu on lennukisse üldse mitte istumine. Aspartaami tarbimine ongi nagu lennukisse istumine − statistilisest vaatenurgast on kõik hästi, kuid kuskil võib juhtuda midagi, millest me teadlikud pole. Suhkru tarbimine kogustes, mida keskmiselt teeme, on aga selle kõrval kahjulik − sa ei istu üksnes lennukisse, vaid saad ka väga kehvalt pakitud langevarju, mille abil võid, kuid ei pruugi ohu korral pääseda.
Mis puutub teistesse suhkruasendajatesse (sukraloos, sahhariin, ksülitool, atsesulfaam K), siis nende puhul kehtib sama mis aspartaamiga. Ükski neist pole tarbimisel olnud nii kaua kui aspartaam, kuid seni pole ka usutavaid uurimusi, mis seostaksid nende tarbimist haigustega, mille kohta sageli ekslikult kirjutatakse.
2. Milline mõju ainevahetusele on pärast tavalise suhkru ja suhkruasendaja tarbimist?
Suhkru ja maisisiirupi toimest organismile peaks olema juba piisavalt kirjutatud, kuid kuidas mõjuvad suhkruasendajad (erinevalt sahharoosile ja maisisiirupile [glükoosi-fruktoosisiirup]) kohesele ainevahetusele? Enamikke suhkruasendajaid tuleb toidule lisada väheses koguses, et saavutada tavalisele suhkrule sarnanev magusus. Seepärast ei ole ka dieetkoolas kaloreid. Kasutatava aspartaami kogus on selle magusust arvestades nii väike, et ei anna ka kalori võrra energiat. Sõnaga, tarbime vaid killukese kogusest võrreldes tavalise suhkruga, et saada sama magusus.
Teised suhkruasendajad, näiteks glükoosalkohol või ksülitool, ei ole magusamad kui sukroos, kuid ainevahetusele ja seedimisele on neil teine mõju. Suhkru alkoholi (ksülitool) puhul ei seedu samuti ükski kalor. Seepärast ei leia sa ka nende kohta otsest infot teabesiltidelt. Ka ühes närimiskummi padjas on 1 kuni 2 grammi ksülitooli. Suures koguses tarbimise korral võib tekkida probleeme soolestikuga ehk maakeeli kõht läheb lahti. Kuid oma keemilise koostise poolest ei põhjusta nad insuliini tootmist. Sama kehtib ka aspartaami, sahhariini ja sukraloosi puhul.
Peter Attia isiklikud katsed näitavad, et ükski suhkruasendaja ei mõjuta tema kõhunäärme (pankreas) tööd ehk põhjusta insuliini tootmist. Attia ütleb ka, et suhkruasendajad ei mõjuta veresuhkru taset.
Osa inimesi väidab, et suhkruasendajate tarbimisel tekib seedeprotsess, mida nimetatakse kefaalseks faasiks, mis eelneb söögi tarbimisele. Nimetatud faasi korral toodab kõhunääre insuliini enne toidu tarbimist ning see jõuab vereringesse. Ehk siis: toiduootus põhjustab insuliini tootmist. Seda on täheldatud inimeste puhul ja on ka üritatud leida ravimeid selle peatamiseks. On ka pakutud, et dieetjookide tarbimisel võib kogeda sarnaseid kahjulikke mõjusid kui tavaliste jookide puhul. Antud teooriat pole aga piisavalt uuritud ning teiseks, kui ka suhkruasendajatele reageeritakse sedaviisi, ei ole mõju ilmselt sama mis suhkrujookide puhul. Attia ütleb, et kui tema kliendid teevad enda arvates kõik õigesti, kuid ei suuda siiski näiteks kaalu kaotada, soovitab ta neil loobuda kõigist suhkruasendajatest, et ülalolevat teooriat testida.
***
Kuigi on tehtud uuringuid, mille kohaselt võivad dieetjoogid olla kahjulikumad kui tavalised (vt nt “Dieetjoogid aitavad kaasa kaalutõusule” või “Karastusjoogid kiirendavad vananemist sama palju kui suitsetamine“), jääb Attia skeptiliseks. Ajakirjas Journal of General Internal Medicine avaldatud uuringus kirjutatakse, et dieetjookide tarbimisel suureneb risk veresoonkonna haigustele. 163 katsealusest, kes tarbisid iga päev dieetjooke, olid halvemad kliinilised tulemused kui 1948 inimesel, kes jõid kuus vähemalt ühe koguse dieetjooki. Kõik katsealused märkisid koguse üles ise. Attia ütleb, et andmete kohaselt olid dieetjookide tarbijate esmased näitajad juba eos halvemad (kõrge vererõhk, diabeet, juba olemasolev veresoonkonna haigus jne). Mõlemas grupis olevad inimesed tarbisid enda sõnul päevas ka 1500 kuni 1700 kalorit ehk alla keskmise, mis näitab veel kord, et iseenda kohta andmete teatamine …
Niisiis on uurimuses mitmeid puudujääke ning vastamata jäetakse olulistele küsimustele. Kuigi uurimus tõestab, et seos eksisteerib, puudub otsene põhjus-tagajärg seos.
Milline on siis lõpptulemus?
Attia ja paljud teised väidavad, et kui eemaldad suhkru oma menüüst, kaob ka isu suhkru järele. Seega tuleks küsida selle asemel, kas suhkruasendajate tarbimine on hea, hoopis: miks peab toit üleüldse olema magus? Attia usub, et tegu on isikliku valikuga ehk igaüks saab seda ise järele proovida. On inimesi, kes kaoavad menüüs suhkru ja ei soovigi seda enam, kuid on ka inimesi, kellel aeg-ajalt tekib isu magusa järele. Kui soovid juua midagi magusat või lisada kohvile-teele suhkrut, võiksid pigem kasutada suhkruasendajat. Kui tahad aga minna kindla peale välja ja kaotada isu suhkru järele, võiksid ka suhkruasendajaid vältida. Ja kui tahad sada protsenti kindel olla, joo vett, aga mitte pudelivett. Ning ära sõida autoga või istu lennukisse.
