Teadlased vaidlevad ammu, kas light– ehk dieetjoogid pigem soodustavad või pärsivad kaalutõusu. Iisraelis Weizmanni instituudis tehtud katsed näitasid, et jookide mõju inimesele oleneb siiski suuresti sellest, milline on inimese bakterite tasakaal soolestikus.
Jookidele lisatud magusained mõjutavad bakterite tööd ja seeläbi ka seedimist. Hiirtel tehtud katsete kohaselt häirisid magusained organismi võimet lõhustada suhkrut, kirjutab ajakiri Nature.
“Kalorivabad kunstlikud magusained võivad põhjustada epideemiat, mille vastu võitlemiseks on nad loodud,” tõdevad teadlased artiklis.
Nii inimeste kui hiirte soolestikus olevad bakterid lagundavad toiduaineis olevaid koostisosi, millega organism iseseisvalt toime ei tule. Kui hiirtele anti kunstlikke magusaineid, mõjutasid need bakterite tööd. Kusjuures ei olenenud, millist magusainet kasutati (sukraloos, aspartaam jm) − kõigil oli sama efekt.
Ühtlasi märkasid teadlased, et magusained ei mõjunud sarnaselt kõigile hiirtele, vaid olenes suuresti sellest, milline oli bakteriaalne keskkond hiire soolestikus ehk vastavalt hiirele varieerus ka magusaine mõju. Teadlased oletavad, et sama võib kehtida ka inimeste puhul, võttes aluseks suitsetamise: kui osa inimesi võib suitsetada aastakümneid ja neil ei teki terviseprobleeme, võib teisel ka paari kuu järel tekkida tõsisem terviserike.
Teadlased tunnistavad, et kunstlike magusainete mõju organismile vajab rohkem uurimist, eelkõige katseid inimestega. Juhul kui see toob tulemusi ja ilmnevad samad häired bakterite töös, ollakse valmis looma soovitused, kui palju tuleks magusaineid toidule või joogile lisada. Praeguste katsete kohaselt ei leitud aga ühtegi head põhjust, miks neid üldse toidule lisada.
