Kanada McGilli ülikooli uuringu kohaselt otsustab meie aju pigem krõbiseva koti kasuks, kus on rohkelt tühje kaloreid, selle asemel, et valida toitainerikkaid toite. Pole vahet, kas rändad parasjagu toidupoes või loed menüüd restoranis.
Toidu söömise ja kalorisisalduse kohta teeb ajupiirkond, mida nimetatakse ventromediaalseks prefrontaalseks korteksiks (ILC) ning mis kodeerib stiimuli olemasolu ja ennustab kohest tarbimist. Lihtsustatult: aju teeb juba tuttavatest toitudest valiku kergemini, sest on tuttav selle kalorisisaldusega.
Aju analüüsib igat söödud toiduainet kogu elu jooksul – saadud info (maitse, lõhn, maksumus, kaloraaž) talletub ning hiljem suudab aju n-ö andmebaasist valida toite vastavalt vajadusele.
Ka varasemast peaks teada olema, et mingi toiduaine järele isutamine viitab ühele või mitmele toit- või mineraalaine defitsiidile organismis. Defitsiidi korral analüüsib aju andmebaasi ning valib varasema kogemuse põhjal sobiva.
Pole vahet, kas üritad kaalu säilitada või kaalu kaotada, peaksid pakkuma ajule erinevaid toite, mille vahel valida. Võta seda kui restorani menüüd – mida rohkem valikuid, seda rohkem toitaineid, mille vahelt valida, seda enam tervislikke valikuid ning seda parema otsustusvõimega on sinu aju.
Uuring avaldati ajakirjas Psychological Science.
