Eakamatel täiskasvanutel, kellel oli probleeme uinumisega, kes ärkasid öösel või liiga tihti, esines aju kiiremat n-ö mandumist, selgub ajakirjas Neurology avaldatud uuringust.
Euroopa teadlased uurisid 147 täiskasvanut vanuses 20 kuni 84 eluaastat, kellele tehti kaks MRId, pärast mida uuriti seost unehäirete ja aju suuruse vahel. Avastati, et neil, kellel esines unehäireid, vähenes ka ajumaht või -suurus aja jooksul, mil uuringut tehti.
Tulemused olid eriti märkimisväärsed ja märgatavad üle 60aastaste osalejate seas.
Juhul kui une kvaliteet on häiritud, on häiritud ka ajus toimuvad protsessid, mis vastutavad aju heaolu eest. Kuna aju ei suudeta enam nii tõhusalt parandada, väheneb ka selle suurus. Paljud uuringud on näidanud, et aju tervise ja hea une vahel on seos. Halba unekvaliteeti seostatakse ka Alzheimeri tõvega. Seega kui unepuuduse tagajärjel halveneb mälu, on mõjutatud ka aju suurus. Kehv uni annab hoobi ka immuunsüsteemile, südame tervisele, kaalule ning mälule. Nii on tuvastatud ka seda, et mida halvem uni, seda rohkem proteiini koguneb ajju, kahjustades seeläbi ajurakke.
Oxfordi ülikooli teadlase Claire Sextoni sõnul leidub unehäirete ravimiseks piisavalt tõhusaid raviviise, mistõttu peaks tulevikus uurima, kas unehäirete ravimise tagajärjel suudetakse kahjulikke protsesse peatada või vähendada. “Kui see paika peab, võib inimeste uneharjumuste muutmine olla oluline viis aju tervise tagamiseks,” sõnas Sexton.
Käesolev uuring, nagu ka mitmed eelnevad, näitab, et kvaliteetne uni on ülimalt oluline tervislikkuse tagamiseks.
