Pakenditel olev informatsioon toidu kaloraaži kohta ei pruugi olla alati selgelt mõistetav, mistõttu leiutasid USA teadlased uue viisi, kuidas näidata toiduaine mõju kehale.
Johns Hopkinsi ülikooli teadlased soovisid eelkõige teada, mis saab, kui muuta infosildid ausaks − palju on vaja teha trenni, et põletada näiteks karastusjoogist saadav energia. Ehk siis: mida tähendab tegelikult 250 kalorit organismile?
Katse korraldati Baltimore’is, kus kuute poodi pandi karastusjookide lähedale sildid, millelt võis lugeda, et 250 kalori kohta tuleks joosta 50 minutit või kõndida 8 kilomeetrit. Teadlased ootasid kuus nädalat, et näha, kas ostjate tarbimiskäitumine muutub või mitte.
American Journal of Public Health kirjutab, et teismelised hakkasid ostma vähem karastusjooke, niisamuti ka spordijooke. Osteti suurema tõenäosusega ka rohkem vett või lahkuti poest jooki ostmata.
Küsitlusel vastas vähemalt kolmandik, et märkas silte ning 40 protsenti väitis, et muutis oma arvamust ostu kohta. Kes jätkuvalt karastusjooke ostsid, ütlesid, et haarasid riiulilt väiksema pudeli kui varem.
Katse näitas, et infosiltide mõju on võimalik laiendada. Kuigi näiteks restoraniketid on kohustatud märkima oma toitudele juurde ka kaloraaži, ei paista see mõjutavat inimeste eelistusi.
Käesolevas uuringus avastasid teadlased, et taolised sildid tuleks teha tähendusrikkamaks, st inimestele paremini arusaadavaks, kuna inimesed näevad küll sisalduvaid kaloreid, kuid ei oska neid seostada millegagi. Kui pakendile on märgitud kalorid ja kui palju vajab keha füüsilist koormust nende kasutamiseks, osatakse ka paremini seoseid luua.
