Värske liha, munad ja juurviljad on üsna kallid ning ka süüa peab tihti tegema. “Mul on oma ajaga parematki teha,” ütleb Anne, kes oma koera toidupakil olevaid silte märkas, et ka see sisaldab suurel määral proteiini, seal ei ole vilja ning on gluteenivaba, rikastatud omega-3 ja omega-6 rasvhapete ning antioksüdantidega. Üks pakk maksab 85 senti (0,68 eurot) ehk on tunduvalt odavam kui pidada paleodieeti.
ESIMENE PÄEV
Hommikul söövad krõbinaid nii Anne kui tema kolli. Kuigi kuiv, maitsevad krõbinad pisut nagu pähklid, vaid hapukamad. Umbes nagu helbed. Pärast poole kausitäie krõbinate söömist väsivad Anne’i lõuad − koeratoit pole nõrkadele. Siiski, kausitäis krõbinaid kaob kõhtu.
Enne lõunasööki on Anne elevil, kuid talle meenub siis, et teda ootavad taas krõbinad. Õhtusöök osutub keerulisemaks, ent käekotti asetatud koeraküpsised kaovad New Yorgi tänaval kõndides Anne kõhtu, kahtlaseid pilte kartmata. Pealegi, NY tänavatel toimub kindlasti palju huvitavamat kui üks koeraküpsiseid nosiv naine.
Päeva lõpuks jõuab Anne’ile kohale, et ainus toidunõu, mida ta pesema peab, on tema kolli toidukauss. Lihtne elu!
TEINE PÄEV
Loomapoes küsib Anne häbenemata, millist koeratoitu soovitataks ka inimestele. Ta saab kana, herneste, porgandite ja lihakastmega krõbinad. Lisaks veel koeraküpsised. Küsimusele, kas müüja ise kunagi koeratoitu söönud on, vastatakse eitavalt: “Sa ei või iial kindel olla, millest see koosneb. Aga olen küpsiseid proovinud.”
Kodus proovib Anne koerakonservi. Selles on terved porgandid, see lõhnab hästi, kuid plekimaitse rikub kogemuse, ka maitseaineid pole piisavalt. “Kui Põhja-Korea toodaks kanakonserve, võiks need just nii maitsta,” kirjutab Anne.
“Ära unusta end jalutama viia!” meenutab Anne’i ema.
KOLMAS PÄEV
Viimaks märkab Anne kirja koeratoidul, mis keelitab inimestel lemmikutele mõeldud krõbinaid söömast. Ons koeratoit ohtlik?
New Yorgi ülikooli professor ütleb, et konservidega peaks kõik korras olema, kuid krõbinad ei valmi steriilses keskkonnas, mis tähendab, et neist võib saada salmonelloosi. Professor hoiatab ka maitse osas − koeratoidule lisatakse just koertele mõeldud lõhnaaineid, mis võivad inimestele vastikud tunduda. Seda pole vaja Anne’ile meelde tuletada.
NELJAS PÄEV
Anne ema soovitab süüa külmutatud koeratoitu, mida müüakse tuubis (Eesti alternatiivid on nt koeravorstid või kiles/sooles maksavorstid).
Anne’i ema tuletab taas meelde, et Anne on vaja jalutama viia.
Kohalikus supermarketis soovitatakse naisel osta üht pisut kallimat koeratoitu. Valida on näiteks kana- ja lihahautise vahel, tuunikalahautist, ja vähemalt näeb see välja nagu inimestele mõeldud toit. Toit maitseb üllatavalt hästi ning kanahautises on korralikult kana, kuid … kallim koeratoit tuleb kokkuvõttes sama kallis kui pidada paleodieeti.
Anne pöördub tagasi odavama brändi juurde ning ostab eripakkumiselt konserve. Hiljem võtab ta ühendust brändi suhtekorralduse osakonnaga, et küsida, miks nende koeratoit maitseb kui inimeste toit. Ettevõte keeldub kommentaari andmast.
KUUES PÄEV
Anne’il on välja kujunenud oma rutiin: krõbinad hommikuks, kana-kreemisupp lõunaks, kana- ja lihahautis õhtusöögiks. Konservtoit on maitsev ja nälga Anne ei tunne. Isegi seedimine on korras ja energiat paistab jätkuvat. Ja Anne pole kindel, kas vaid talle tundub, et silmad säravad ja hambad on valgemad …
Siiski − purk kallimat koeratoitu maksab 2.39 dollarit (1.9 eurot) ning sisaldab vaid 200 kalorit. Kallim kui paleotoit.
Teiseks, koeratoit halvab sotsiaalset poolt. Ligi nädala pole Anne käinud restoranis või joonud kohvi koos sõpradega.
Laupäeva õhtuks on Anne’i kõht piisavalt tühi, et proovida tuubitoitu. Ta lõikab paar viilu ja praeb need pannil. Üllatus − maitseb nagu pikkpoiss. Kui neid külalistele pakkuda, ei pilgutaks keegi silma ning kõik sööks kahe suupoolega. Siiski − ka see toit on kallimate killast, kui 0,45 grammi eest tuleb välja käia 5 dollarit (4 eurot). Selle eest saaks juba päris kana.
Loomatoitude spetsialist Angele Thompson ütleb, et koerad kasvasid küll üles inimeste keskel ning nii inimene kui koer suudab ellu jääda erinevate toitumisharjumuste abil, kuid mis puudutab optimaalset toitumist, erinevad inimeste vajadused koerte omast. Koerad suudavad ise toota C-vitamiini, inimesed mitte. Koerte ja inimeste organism vajab ka erinevaid aminohappeid. Inimeste ainevahetus on ka tõhusam.
Kui koer midagi sööb, ei tähenda see automaatselt, et see ka inimesele sobib. “Miks peaks koer kahe nädala jooksul sööma vaseliini? Mina seda ei teeks. Aga mu koer sõi.”
Niisiis.
Kuue päeva jooksul on Anne kaotanud kaalust peaaegu kilogrammi. Vereanalüüsid näitavad, et veresuhkru tase langes ülimalt madalale, ideaalse taseme alumisele astmele.
Anne on õnnelik, et saab taas inimestele mõeldud toitu süüa, kuid mis siis, kui ta oleks vaene? Nuudlite ja purgitoitude asemel valiks ta pigem koerakrõbinad. Teised temaga ei nõustu.
“Koeratoit on mõeldud koertele,” lisab Thompson.
Inglise keeles saab blogipostitust lugeda SIIT.
