Hommikusöögil – päeva esimesel toidukorral peale tervet ööd paastumist – on tervislik maine peavoolumeedias. Hommikusöögi söömisele kui rutiinile on omistatud palju olulisi kasufaktoried, olgu selleks kehakaalu kontrolli all hoidmine või krooniliste haiguste riski vähendamine. Erinevad autoriteetsed institutsioonid Suurbritannias, USA-s ning Austraalias rõhutavad hommikusöögi söömise olulisust tervisele ning teistpidi hoiatavad inimesi hommikusöögi ära jätmise ohtudest. Teaduskirjanduses on välja toodud, et hommikusöögi ära jätmine on riskifaktoriks südame veresoonkonna haigustele, teist tüüpi diabeedile ning üldsuremusele.
Hommikusöögi söömist on propageeritud olulise strateegiana kaalulangetamisel. Küll aga on antud strateegiat teaduskirjanduses toetatud vaatlusel põhinevate uuringutega, mis ei ole kooskõlas samal teemal läbi viidud randomiseeritud kontrolluuringute tulemustega. Käesolevas artiklis vaatame lähemalt, mida näitab hommikusöögi söömist käsitlenud metaanalüüs, mis uuris randomiseeritud kontrolluuringute tulemusi vastamaks küsimusele – kuidas hommikusöögi söömine mõjutab kehakaalu ning energiatarbimist?
Metaanalüüs – on selline uurimus, kus analüüsitakse varasemate uurimuste tulemusi, mitte algandmeid nagu tavalistes uurimustes. Metaanalüüsi puhul kogub uurija kokku uurimused, mis on mingil teemal tehtud, ja esitab nende uurimuste tulemustest statistilise kokkuvõtte. Sellise tegevuse eesmärk on saada ülevaade, mida on üldse antud teemal uuritud ja milliste tulemusteni on üldiselt jõutud.
Metaanalüüs koosnes erinevatest uuringutest – 7 uurisid kuidas hommikusöögi söömine mõjutab kehakaalu, 10 uurisid kuidas hommikusöök mõjutab päevast energiatarbimist ning 13 uuringut olid võrdluseks sellega, mis juhtub kui hommikusöök vahele jätta. Uuringud hõlmasid peamiselt ülekaalulisi inimesi, kes elasid kõrge elatustasemega riikides.
Metaanalüüsi tulemused – hommikusöögi vahele jätmine viis madalama päevase energiatarbimiseni (-260kcal/päevas keskmiselt 7 nädala jooksul) ning madalama kehakaaluni (-0.44kg keskmiselt 7 nädala jooksul).
Kontrastiks varasematele vaatlusel põhinevatele uuringutele leidis antud metaanalüüs, et hommikusöögi vahele jätmine ei suurenda kehakaalu ning päevast energiatarbimist. Vastupidiselt eelnevale eeldusele vähendas hommikusöögi vahele jätmine päevast energiatarbimist ja kehakaalu. Miks erines antud metaanalüüsi tulemus eelnevalt läbiviidud vaatlusel põhinevate uuringute tulemustest? Seda kontrasti võib põhjendada asjaolu, et vaatlusel põhinevates uuringutes on valimis olevad hommikusöögi sööjad ka keskmiselt tervislikuma elustiiliga – tervislikumad söömisharjumused ka ülejäänud päeva jooksul, vähem alkoholitarbimist, suitsetamist ning rohkem liikumist. Teisisõnu inimesed, kes jätavad hommikusöögi regulaarselt vahele, on statistiliselt ka keskmiselt ebatervislikema elustiilidega ning see moonutab vaatlusel põhinevate uuringute tulemusi.
Küll aga väärib mainimist, et antud metaanalüüsis välja toodud kontrolluuringud olid lühikese kestvusega ning kohati madala kvaliteediga. Näiteks ainult osad neist jälgisid hommikusöögi söömist või ära jätmist laboritingimustes, teised piirdusid suusõnalise infoga – kahjuks aga on suusõnaline info teadusuuringutes üks kõige madalama kredibiilsusega infoallikatest.
Palju uurimist on keskendunud hommikusöögi söömisele endale, kuid üks oluline parameeter mida peab veel arvestama on toidukorra kompositsioon. Täpsemalt – osad teostatud uuringud on näidanud, et hommikusöök mis on valgu- ja rasvarikas ning madal süsivesikute poolest, suurendab toidukorra järgset küllastumustunnet ja vähendab päevas järgnevat energiatarbimise mahtu.
Rääkides hommikusöögi ära jätmisega uuringutest, mis näitasid negatiivseid mõjusid uuritavatele (halvenenud glükeemiline kontroll, suurenenud päevane energiatarbimine, segatud ööpäevane rütm), siis nendest enamus näitasid negatiivseid mõjusid ainult siis, kui uuritavateks olid regulaarsed hommikusöögi sööjad. Teisisõnu on kirjanduses välja toodud asjaolu, et tegemist võib olla kohanemisprotsessiga – ühelt rutiinilt teisele üle minnes võib esineda periood, kus võime näha negatiivseid kõrvalmõjusid, kuid need taanduvad ajaga. Küll aga vajaks antud hüpotees kindlasti edasist uurimist.
Kokkuvõte:
- Peavoolumeedias propageeritud arusaam, et hommikusöögi söömine on tervisliku elustiili lahutamatu osa, võib olla teaduslikult väär. See põhineb vaatlusega teostatud uuringutel ning mitmed randomiseeritud kontrolluuringud on näidanud vastupidist – hommikusöögi ära jätmine keskmiselt vähendab energiatarbimist ja kehakaalu.
- Küll aga peab arvestama, et antud metaanalüüsis teostatud kontrolluuringud olid liialt lühikese kestvusega ning madala kvaliteediga – et valiidne vastus sellele küsimusele leida tuleb oodata edasiseid kõrgema kvaliteediga uurimustöid.
- Arvestada tuleb ka toidukorra kompositsiooni – osad uuringud on näidanud, et valgu- ja rasvarikas hommikusöök tõstab küllastumustunnet päevaks ning võib vähendada päevast energiatarbimist.
- Negatiivsed hommikusöögi ärajätmise mõjud on leitud ainult siis, kui regulaarsed hommikusöögi sööjad lühiajaliselt (näiteks üks päev) jätavad hommikusöögi söömata. Regulaarsed hommikusöögi vahele jätjad negatiivset mõju ei pruugi näidata.
- Kuna antud teema vajab edasist uurimist, siis üksühene vastus hommikusöögi söömise või ära jätmise küsimusele hetkel puudub. Eeltoodud kirjandusest lähtudes võib väita, et hommikusöögi söömine või ära jätmine on tõenäoliselt mõlemad kaalulangetamiseks ja energiatarbimise kontrolli all hoidmiseks sobilikud strateegiad ning nende efektiivne rakendamine sõltub sama palju ülejäänud päeva ja nädala toitumise ülesehitusest. Efektiivseid toitumispõhimõtteid ning kaalulangetamise süsteemi õpetab ka Raudse Tervise 30-päevane väljakutse.
