Eesti on maailma parim paik, kus elada. Kuid eestlaste tervis halveneb. Üha enam tõuseb ülekaaluliste ning rasvunud inimeste osakaal elanikkonnas.
Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt on Eestis ligi pooled inimesed ülekaalulised, nende seas rasvunud meeste ja naiste osakaal on vastavalt 18,6% ja 19,3%. Kõige sagedasemad surma põhjused on vereringeelundite haigused. Teisel kohal on kasvajatest tingitud surmad. Kolmandal kohal on meestel õnnetusjuhtumid, naistel seedeelundite haigused.
Viimastel kümnenditel on justkui eikusagilt tekkinud neoliitlike haiguste epideemia. Väikelastel diagnoositakse kasvajaid ning sündroome, millele polnud vaid paarkümmend aastat tagasi nimegi pandud. Meil on tekkinud sellised tõved nagu suhkruhaigus, hüperaktiivsus, tsöliaakia, Addisson, Parkinson, Alzheimer, Hodgkin, ALS, Sclerosis multiplex, Hashimoto ja nii edasi.
Vaidlused toitumise üle
Riigijuhid on mures. Võetakse vastu uusi toitumissoovitusi. Mõeldakse magusa- ja rasvamaksu kehtestamisele. Praegused toitumissoovitused soovitavad süüa palju süsivesikuid, natuke rasva, rohkelt teraviljatooteid, puuvilju jne. Liiguvad jutud, et näiteks Rootsis on uus riiklikult soovitatud dieet, mis Eesti südamekirurgidele hirmujudinad peale ajab. See on suure rasva- ja vähese süsivesikute sisaldusega (ehk ketogeeniline) dieet. See on ju risti vastupidine sellele, mida aastaid on toidupüramiidis soovitatud! Kas siis Rootsi teadlased on rumalamad kui Eesti toitumisspetsialistid? Karolinska instituudis pälvitakse ju ometi meditsiinivaldkonna Nobeli preemiaid? Või samas räägib keegi, et päris nii see Rootsis ikkagi ei ole… Kuuleme, et üks hiljutine uuring tõestas, et kõrge kolesteroolitase hoopis vähendab Alzheimeri ja dementsuse riski. Samas näitab järjekordne uuring hiirtel, et rohke rasvaga dieet suurendab Sclerosis multiplex’i ägenemise riski .
On palju uuringuid, mis näitavad ketogeenilise dieedi plusse, ja samas ka uurimusi, mis näitavad vastupidist. On puuviljatoidulisi, kes räägivad, et kõik eluks vajalik tuleb banaanidest, ja kuna meie geneetika on 99% ulatuses šimpansiga sarnane, siis me peaksimegi banaane sööma. Siis aga ütleb lihtne talupojatarkus, et meil on peas 1300 grammi ollust, mis erineb šimpansi omast oluliselt – see on aju. Võib-olla me ikkagi ei ole šimpansiga nii lähedased. Lisaks – kuidas pidanuksid eestlaste esiisad leidma 30kraadises pakases banaane? Dieedispetsialistid räägivad puuviljades sisalduva liigse fruktoosi halbadest mõjudest meie veresuhkrule ning seedimisele. Igihaljas vaidlus taimetoitlaste ja loomsete toitude eelistajate vahel jääb ilmselt kestma aegade lõpuni.
Kuid ühes asjas on kõik spetsialistid ühel meelel – me kõik oleme erinevad. Igaühel on unikaalne geneetika, füüsiline aktiivsus, seedeelundkonna mikrofloora, keskkond, kus ta iga päev viibib, ja töö, mida teeb. Proovida kõikidele üheseid soovitusi jagada ja oodata sarnaseid tulemusi on juba eos läbikukkumine. Kui liita ühele kolm ja kümnele kolm, siis on summad erinevad. Olenemata sellest, et liitsime mõlemale kolm.
Kuidas siis kõikides neis argumentides orienteeruda ja oma valikuid teha?
Lahendus on tegelikult päris lihtne.
Meil on vaja personaalset meditsiini. Funktsionaalse tervise nõustajaid, kes võtaksid inimese tervisemurede lahendamisel arvesse kõiki faktoreid, mis elus rolli mängivad. See on meditsiini uus suund, mis näiteks USAs on kiiret võidukäiku tegemas. Funktsionaalsel tervisenõustamisel peaks olema praeguse meditsiini kõrval ennetav ja nõuandev roll. Nüüdisaegne meditsiin on hiilgav kõiges, mis puudutab inimeste kokkulappimist ja tõsiste jamade kiiret likvideerimist. Kuid krooniliste, salamisi ligihiilivate probleemide korral ei saa me meditsiinilt kahjuks palju abi. Leevenevad sümptomid, kuid mitte algpõhjused.
Individuaalne lähenemine on kallis? Ei pruugi olla! Kõik on prioriteedi küsimus. Hea tervis on investeering. Terve inimene jaksab rohkem tööd teha ja tema tehtud töö on tulemuslikum.
Andmed online’i!
Selleks, et kulusid kokku hoida, on vaja online-keskkonda, kust inimene saab jälgida, kuidas muutused tema elus (näiteks toitumises) on tema tervisenäitajaid parandanud. Selleks, et end jälgida, tuleks käia kord kvartalis (hiljem kord aastas) keskuses (näiteks perearsti juures) ja anda vajalikud analüüsid. Lisaks analüüsidele (vere, uriini, sülje jms) peaks arvesse võtma ka üldist tervislikku seisundit, sh vaimset tervist (uni, tuju jms). Seejärel saadetakse tulemused laborisse, kus tuvastatase analüüside järgi näitajad, ja inimene saab graafilisest keskkonnast näha, millises suunas tema tervis liigub. Seejuures peaks olema ka inimesel endal võimalik andmebaasi subjektiivseid markereid lisada.
Näiteks vereproovi võtmisel selgub, et minu D-vitamiini tase on madal. Sellist olukorda ma kindlasti ei taha, kuna madal D-vitamiini tase on paljude haiguste juurpõhjus. Seejärel hakkan ma D-vitamiini suukaudse lisandina juurde võtma. Ja mõne kuu pärast lähen annan uue vereproovi. Siis aga selgub, et D-vitamiini tase on veelgi kukkunud. See on üsna tavaline stsenaarium, seotud veres leiduva kaltsiumi, parakilpnäärme ja soolestiku mikrofloora olukorraga. Järelikult minu puhul D-vitamiini suukaudne manustamine tulemusi ei anna. Siis võib südamerahus suukaudse toidulisandi apteeki jätta ning võtta kasutusele uus strateegia – süüa rohkem muna, kala ja seeni, planeerida reisi soojale maale või külastada tervislike lampidega solaariumi.
Nii saame teha ka paljude teiste biomarkeritega, mis meie tervise olukorda peegeldavad. Alates kolesteroolist ja lõpetades sportlastele olulise kreatiniini kinaasiga. Kõik testid ei pea olema verest. Mõni tehakse süljest, mõni uriinist, mõni väljaheitest ja mõni isegi juustest.
Nii lõpevad vaidlused sel teemal, milline dieet on kellelegi kasulik ja milline treening on õige. Sest kõik on paberil (või arvutiekraanil) näha. Samuti annab see inimesele motivatsiooni vajalikke muutusi ellu viia, kui ta ees on visuaalsed tulemused ja näitajad liiguvad õiges suunas. Kui me arendame online-keskkonna, kus iga soovija tervise olukord selge, siis ei pea keegi vaidlema, mis on õige ja mis vale. Sest tervis on meie kõige kallim vara. Kui oleme terved, siis oleme edukad!
